„Minu suved möödusid väikeste kalapaatidega, kus tuli sõita laidudele,“ meenutas Jüri, kes tänu vanemate tööle sai mööda Eestimaad ringi rännata. „Väikesele lapsele oli see mõneti üsna tüütu. Täna ma olen muidugi väga tänulik – väga palju laide ja saari ma olen Eestimaal läbi käinud.“
Kuna Jüri elus on läbi aegade olulist rolli mänginud sport, möödusid tema lapsepõlvesuved mõistagi ka spordilaagrites. Jüri meenutab, et laagrid toimusid Illustes. „Seal tuli joosta mere äärde ja palli taga ajada,“ rääkis Jüri mullu Retro FM Hommikus Märksile ja Marisele.
Esimese välisreisi tegi Jüri koos vanematega 1988. aastal. „Me sõitsime Žiguliga toonasesse Tšehhoslovakkiasse – Prahasse ja Bratislavasse ja Ungarisse Budapesti,“ meenutab Jüri oma esimest välisreisi. „Mäletan, et lapsena kõige suuremaks kontrastiks olid poed. Kui sa läksid poodi ja nägid seal neid kommilette, jalanõudeletti, Coca-Colat, siis see kontrast Eestiga oli meeletu,“ rääkis Jüri, et poodi Coca-Colat ostma suundunud isale öeldi, et see on ainult vitriinil näitamiseks. „Ma arvan, et ma nutsin selle peale seal tänaval.“ Lääneliku pöörde tõi loosse siiski poepidaja hell hing, kes poisile siiski koolajoogi lõpuks müüs.
Spordiväljasõidud viisid Jüri toonasesse Leningradi võistlema, aga ka meenutab ta reise Soome. „Kui seal kahe mängu vahel anti kupong, mille peale oli kirjutatud „carros“ – kes sellest aru sai, mida see tähendas, aga seal peal oli hamburgeri pilt!“
Suvist suurt töötegemist lapsepõlvest Jüri ei mäleta, kuid taskuraha sai sellegipoolest teenida krundilt tigude korjamisega: „Ema ütles, et kui sa hakkad tigusid korjama, siis sa saad iga teo eest ühe kopika. Siis ma vehkisin terve ämbri neid täis!“